Jooksulint vs väljas jooksmine – soovitused, plussid ja miinused

Jooksulint vs väljas jooksmine – soovitused, plussid ja miinused

Jooksulint vs väljas jooksmine – soovitused, plussid ja miinused

Seekordne teema on minu jaoks jällegi väga oluline ning tegemist on siis jooksulindil jooksmisega. Vaadates väljas paksu lumekihti maas on antud teema üsna kohane.

 

 

Natuke minu eelnevast kogemusest jooksulindi peal treenimisega. Jooksulindi peal alustasin jooksmist 2016 aasta sügisel kui astusin spordiklubi liikmeks. Varasem kokkupuude jooksulindil jooksmisega oli sisuliselt olematu. Alguses kasutasin jooksulinti vaid soojenduseks enne üldkehalisi harjutusi ning suutsin joosta lindi peal 30 min, siis muutus tegevus nii igavaks ja tüütuks, et lihtsalt pidin lõpetama. Mõne nädala möödudes muutus lindil jooksmine juba mugavamaks ning 60 min oli juba tavaline trenni kestus. Rahuliku tempoga jooks lindil muutus aga üsna pea liialt üksluiseks ning vahelduse loomiseks proovisin lindi peal ka lõigutrenni ning kaldenurga all jooksmist simuleerimaks maastikul jooksu. Alguses lõigutrenni tempo väga suur ei olnud, sest ei tundnud ennast veel piisavalt kindlalt. Nüüdseks on treeningplaanis korra nädalas kaldenurgaga jooksutrenn ning lindil jooksmine kiirusega alla 3 min/km ei valmista raskusi.

Põhilised jooksutrennid tegingi jooksulindil vahemikus 2016 november kuni 2017 veebruar. Vahel harva tegin pikemad jooksud väljas, sest 1,5 tundi lindi peal järjest joosta võib vaimselt üsna väsitav olla. Märtsikuu alguses, kui väljas ei olnud enam nii märg ja vihmane, hakkasin vaikselt jälle väljas jooksma. Eks ma olin natuke kahtleval seisukohal, et kas jooksulindil tehtud trennide kasu tuleb välja ka väljas joostes. Üsna pea selgus, et ettevalmistusperiood oli läinud suurepäraselt ja väljas sai joosta sama kiirusega, millega olin suutnud joosta ka jooksulindil.

Tuleb tõdeda, et kuna väga pikka aega olin juba jooksulindil jooksnud, siis esimesed trennid väljas oli veider leida õiget sammu. Võttis aega umbes nädal ja väljas oli jälle väga mugav joosta. Tagantjärgi analüüsides nüüd teen nädalas ühe või kaks jooksu väljas ning see tagab selle, et oleks mugav joosta nii jooksulindil kui ka väljas.

Miks siis mina kasutan talvisel perioodil enamus ajast jooksulinti ning teen oluliselt vähem trenne väljas? Esiteks väljas joostes ei tea kunagi, mis ilm on. Kerges vihmasajus joosta pole viga, kui vastavad riided on seljas, tugeva vihmasajuga aga juba väga ebameeldiv. Raskel treeningperioodil haigestumisoht suureneb ning läbimärjana jooksmine võib lõppeda nädalase jooksupausiga haiguse tõttu. Teiseks tuleb hoolikalt valida, mis riided jooksu ajal seljas on. Liiga soojalt riietudes kuumeneb keha kiiresti üle ja väsimus kuhjub kiiremini. Liiga vähe riideid selga pannes on jällegi oht külmetuda ning jooksu alguses läheb sedavõrd kauem aega, et keha soojaks saada. Mida rohkem riideid seljas on, seda raskem on joosta, mis tähendab, et jooksutempo on aeglasem ning südame löögisagedus kõrgem. Kolmandaks on talvel joostes tihtipeale libe ning see suurendab kukkumisohtu. Kartes kukkuda muutub ka jooksusamm ettevaatlikumaks ning see hakkab häirima loomulikku jooksurütmi. Libedaga joostes jala maast äratõukel läheb pool energiat tühja, sest jalal puudub kindel pinnas ning minule on see üsna frustreeriv. Vahel harva on jooksmine raskendatud ka paksu lumekihi tõttu. Jooksulindil joostes selliseid probleeme ei ole ning ei pea muretsema väliskeskkonna pärast, sest see on muutumatu.

 

 

Loomulikult kerkivad esile mõned küsimused: näiteks kas jooksulindil jooksmine on sama efektiivne kui väljas, kas jooksutehnika on sama, kas jooksulindil on kergem või raskem joosta, kas jooksulindil jooksmine põrutab rohkem kui väljas jne.

Jooksulindil kulutab jooksja vähem energiat kui väljas joostes võrreldes sama jooksutemposid. Põhjuseks on väljas joostes lisanduv õhutakistus. Seetõttu on soovitatud kasutada jooksulindil joostes 1% kaldenurka, et energiakulu oleks sama, mis väljas joostes sama tempoga. Mina olen seda soovitust aga eiranud, sest 1% kaldenurk tähendaks pidevat ülesmäge jooksmist ja kuigi energiakulu võib olla sama, mis väljas joostes, siis mina pigem tõstan jooksutempot ning lähtun südame löögisagedusest. 1% kaldenurk mõjutab ka jalalaba asetust maandumisel ning keha enda kaldenurka.

Kuigi jooksulindil peaks olema kergem joosta, siis jooksjad, kes ei ole kohanenud jooksulindil jooksmisega kulutavad alguses rohkem energiat kuna lindil jooksmine võib põhjustada ebastabiilsust ning jooksurütmi häireid.

Jooksulindil joostes kasutab jooksja lihaseid veidi erinevalt, kui väljas joostes. Seda just seetõttu, et jooksulinti veab edasi mootor ning jooksja peab ennast sellelt üles tõukama. Väljas joostes aga maapind on liikumatu. Väidetavalt töötavad ka tagareie lihased suuremal koormusel lindi peal vs väljas joostes. Veel olen täheldanud lindil kõrgemat sammusagedust ning madalamat vertikaalset ostsillatsiooni (ülestõuge). Uuringutega on leitud veel, et ajaline kontakt maapinnaga väheneb ning jalg asetatakse maha rohkem täistallale. Hoolimata veidi erinevast lihaskasutusest on jooksulindil saavutatud tulemused täiesti ülekantavad väljas jooksmisele kuid alati tuleb arvesse võtta õhutakistust, mis väljas joostes lisandub ning võib jooksulindil saavutatud numbreid veidi alandada.

Mulle isiklikult tundub jooksulint väga kasulik töövahend. Jooksulint võimaldab hoida väga suurt jooksutempot pikemalt, kui seda suudaks väljas joostes just seetõttu, et lint liigub jalge all edasi isegi siis, kui vaimselt tahaks juba tempot langetada. Vahel harva enda kiiruse testimiseks panen jooksulindil kiiruse, millega tahaks 1km läbida, aga päris kindel ei ole kas suudan. Näiteks panen jooksulindil tempoks 2.50 min/km ning vaatan kas kestan 1km ära, kui sellega saan hakkama, siis teinekord proovin väheke suurema tempoga sama asja. Selline teguviis annab aimu, missugune varu on võrreldes maksimaalset 1km läbimise aega võistlustel 1km läbimise ajaga.

Jooksulindi plussid/miinused

Jooksulindil saab ära teha enamus trennid, mis väljaski. Rahulikud jooksud ühtlase tempoga, kiired tempojooksud, lõigud, mäkkejooksud, vahelduva tempoga jooksud, jooks-kõnd stiilis trennid, mägised matkad kõndides. Jooksulindil ei saa treenida allamäge jooksu. See on kindlasti miinus ning jooksjad, kes võistlevad mägisematel pinnastel, kus laskumisi on palju, peaksid selleks väljas spetsiaalselt seda ka treenima.

 

 

Jooksulindil jooksmine on jalgadele isegi säästvam kui väljas joostes, sest põrutust on vähem, aga miinuspoole pealt tuleb välja tuua sile pinnas. Väljas joostes kõvem pinnas vaheldub pehmema pinnasega ning maapind on tihtipeale ebaühtlane ja see on pikas perspektiivis oluline vigastuse vältimise seisukohalt. Seepärast peavad jooksulindil tehtavad trennid olema vahelduvad nii intensiivsuse kui mahu osas nagu väljas joosteski. Vigastusest taastumisel aga võib jooksulint alguses olla parem variant, kui väljas jooksmine, sest keskkond on paremini kontrollitav ja nagu eelpool mainitud jalgadele säästlikum.

Jooksulindi plussidena saab veel välja tuua asjaolu, et jooksutrenni võib iga hetk probleemi tekkimisel lõpetada ning ei pea muretsema palju kilomeetreid veel koju on jäänud. Jooksulindil joostes riietus ei mõjuta jooksutempot ning samuti ei pea mõtlema ka, kus hoida veepudelit, sest see on alati käepärast. Kellel on probleeme jooksude ajal vedeliku või toidu tarbimisega, siis jooksulint on ideaalne koht selle harjutamiseks. Edukalt saab joodud/söödud ilma, et peaks tempot vähendama või hüppama jooksulindilt maha.

Jooksulint säästab botast rohkem kui väljas jooksmine seega sama botasepaariga saab sadu kilomeetreid rohkem joosta lindil, kui oleks saanud väljas. Jooksulindil võib tempotunnetus veidi kehvemaks minna kuna jooksulint hoiab tempot kui väljas joostes peab ise hoidma tempot.

Jooksulindi suurimaks miinuseks on kindlasti igavus/tüütus, mis tekib kohapeal jooksmisega. Tegevuse monotoonsust aitab leevendada filmi vaatamine, muusika/podcast kuulamine, kõrval lindi peal jooksva sõbraga rääkimine. Kogemus näitab, et jooksmine lindil muutub ajaga mõnusamaks, aga peale suveperioodi sisse tulles on alguses 30 min üsna vaevaline.

Kõiki plusse-miinuseid arvestades on minu meeleset jooksulindi kasutegur väga suur ja mulle asendamatu abivahend just talvekuudel ettevalmistusperioodil ning väga halva ilma korral. Halb ilm ei ole enam kunagi vabandus mitte trenni minna tol päeval. Jooksulinti kasutatakse aina enam ja enam jooksutrennide ühe osana. Kuulsamatest jooksjatest maailmas kasutavad jooksulinti näiteks Mo Farah ja Galen Rupp, mitmed Eesti tippjooksjad on samuti jooksulindi enda treeningutesse toonud. Kui siiani oled kahelnud, kas jooksulint on sinule, siis soovitan proovida, võib meeldima hakata.

Add Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nõustun privaatsustingimustega